Keelekümblus

11

Mis on keelekümblus?

Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 60% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keel kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt.

Keelekümbluse ajalugu

Teise keele kümblusprogrammid võeti algselt kasutusele 1965.aastal Kanadas Montrealis. Eesmärgiks oli luua valdavalt prantsuskeelses Quebecis elavaile inglise keelt kõnelevaile õpilastele võimalus omandada Quebeci ainuke ametlik keel – prantsuse keel.

Kanadas on keelekümblusklassid laialt levinud ja end õigustanud. Keelekümblusprogrammid on Kanadas väga edukad ja praeguseks õpib neis klassides ligi 300 000 õpilast. Toetudes Kanada kogemustele, on seda metoodikat rakendatud mitmetes riikides, sealhulgas Soomes, Jaapanis, Austraalias, Hispaanias ja Ameerika ühendriikides.

Keelekümblus Eestis

Eestis rakendatav keelekümblusprogramm on olemuselt rikastav selle eesmark on anda õpilasele nii ema- kui ka riigikeele funktsionaalne oskus. Sealjuures omandatakse heatasemelised oskused ka kolmandas keeles.

Eesti keelekümblusprogrammid on välja töötatud Kanada ja Soome toetusel. Varase täieliku keelekümbluse metoodikal põhinevad klassid töötavad Jõhvis, Kohtla-Järvel, Maardus, Narvas, Tallinnas ja Valgas. Keelekümblusõpetajad on saanud keelekümblusspetsiifilist koolitust, on loodud keelekümblusspetsiifilised õppekava ja õppematerjalid.

 

Eesti keelekümblusprogrammi üldeesmargid on:

  • eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel);
  • vene keele valdamine eakohasel tasemel;
  • klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas;
  • eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine;
  • kolmanda keele hea oskus.

 

Kas eesti keele kümblusprogramm on kõigi jaoks?

Keelekümblusklassis saavad õppida erineva võimekusega lapsed. Kui laps õpib kolmedele tavaklassis, siis õpib ta kolmedele ka keelekümblusklassis, kuid lisaks võrdsetele teadmistele kõigis õppeainetes, omandab ta kõrgel tasemel teise keele. Uurimused on näidanud, et teise keele omandamine ei pärsi üldist õppeedukust.

Varases keelekümblusprogrammis õppima asuvatele lastele ei korraldata katseid. Õpilastega vesteldakse eelnevalt tema emakeeles (antud juhul vene keeles). Lastevanematelt nõutakse sooviavaldust.

Kas keelekümblusklassis õppiva lapse vanem peab valdama eesti keelt?

  • Lapsevanemad ei pea valdama eesti keelt;
  • Varase keelekümbluse puhul on väga oluline regulaarselt vestelda ja lugeda lapsele tema emakeeles;
  • Lapsevanema toetus avaldub igapäevastes vestlustes koolis toimuva üle ja oma lapse innustamises;
  • Oluline on külastada lapsega eestikeelseid kultuuri- ja spordiüritusi ning võimaldada lapsel vaadata eestikeelseid telesaateid.

 

Mida EI peaks lapsevanem tegema?

  • Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama;
  • Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada;
  • Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.

 

Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt?

Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmark omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks.

Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel?

Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks.

Infoallikas

http://kke.innove.ee/kkk

Kust saab lisainformatsiooni?

Tatjana Gromova, Jõhvi Vene Põhikooli õppealajuhataja, tel. 3352050

www.innove.ee/et/yldharidus/keelekymblus

http://kke.innove.ee/keelekumblusest/teadusuuringud